PNTL sensibiliza membru sira atu asegura ema ho defisiénsia iha TL
Díli, yokalaumedia.com (26/09/2023)- Polícia Nacional de Timor-Leste (PNTL) no Timor-Leste Police Development Program (TLPDP), realiza Workshop ho tema “ kolokiu sensibilizasaun inkluzaun defisiensia” hodi alerta ba membru PNTL atu asegura ba portador defisiensia sira, no aumenta kapasidade Polisia sira nian hodi atende komunidade sira liu-liu kondisaun vulneravel sira.
Timor-Leste liu husi nia sistema Estado, adota Estadu Direitu Demokrátiku, hatu’ur kedas iha baze da-ikus katak Estadu bazeia ba respeita dignidade humana nian, ne’ebé prevé iha Artigu ida, parte ida no liga direta sidadaun ne’ebé iha kondisaun defisiénsia, wainhira estadu promove protesaun ba sidadaun sira ne’ebé iha defisiénsia, tuir lei haruka konforme alinea B artigu 21 Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste (CRDTL).
Durante semináriu Nasional ne’e, Komandante Timor-Leste Police Development Program (TLPDP), Darren Booy afirma, inisiativa ida ne’e signifikante tebes ba ita nia sosiedade liu-liu ema ho kondisaun defifiénsia sira.
“Inisiativa ida parte rua ne’e halo tanba signifikante teb-tebes ba ita nia sosiedade liu-liu ba ema ho kondisaun defisiénsia, entaun ita nia formasaun ba Polísia sira ita halo durante fulan ne’en (6), inportante sira iha koñesimentu, abilidade nune’e mos kuantidade membru mos ita sei hare’e atu sai guarda iha sosiedade ne’e ho professional no justu liu tan”, hato’o Booy
Iha fatin hanesan Diretór, Ra’es Hadomi Timor Oan- RHTO, Henrique dos Santos, aprezenta katak iha 2022 rejista ema ho defisiensia hamutuk, 93 míl I tal, no sira ne’ebe iha área rural mak diskriminadu liu kompara ho sira ne’ebe iha área urbana tanba susar ba informasaun.
“ema ho defisiensia sempre hetan efeitu oioin husi sosiedade tantu efeitu negativu no pozitivu, biban sira hanesan ne’e ami mos aprezenta saida mak durante ami hasoru iha sosiedade, portantu tuir dadus 2022 total ema ho defisiensia hamutuk 93 mill, iha area rural maka dala barak hetan diskriminasaun maka’as liu-liu feto sira”, afirma Diretór
Okaziaun ida ne’e mos, Vice-Ministra da Solidariedade Sosial e Inclusão, Céu Brites, hateten iha Politika IX governu sei implementa politika ida ne’ebe dignu ba ita nia ema ho defisiénsia sira.
“MSSI rekoñese Papel PNTL nian durante ne’e, ne’ebé apoia teb-tebes ita nia grupu sira ne’ebé vulneravel ne’e, aliende ida ne’e rekoñese mos Ra’es Hadomi Timor Oan nia servisu durante ne’e hodi halo advokasia asuntu ne’e, tanba ne’e maka liu husi politka governu ida ne’e sei implementa desizaun ida dignu ba ita nia ema sira ho defisiensia”, hateten Vise.
Vise-Ministra akresenta liu tan katak, loron 17 janeiru tinan ne’e ratifika ona Direitus Humanus, buat ida inportante iha ita nia parte governu ida agora maka, tradutor lian jestual nune’e julgamentu iha tribunal kondisaun sira ne’e favorese ba ema hotu.
Iha sorin seluk, Komissariu Jeral Polisia Henrique da Costa, hateten, ita nia Worshop ne’e labele to’o de’it iha ne’e, maibé presija to’o mos ba Munisipiu hotu-hotu atu nune’e bele inklui duni sidadaun sira ba asegura no tau matan ho di’ak ba ema vulnerável iha Timor-Leste.
“ohin ne’e primeira-vez, tanba ne’e mak la’os para iha nivel nasional de’it, maibé to’o mos Munisipiu sira hodi nune’e sira mos iha esperiénsia iha terrenu, tanba ita hatene katak responsabilidade ne’e laos de’it ba komandante sira de’it ka so ba Polisia sira, maibé ne’e responsabilidade ita nian hotu”, husu komisáriu PNTL.
Reportajén: Cedelizio do Rêgo.
3,068 Tatal Lee, 2 Views Today
